Tänavu on meie talu õnnistatud küllusliku suvega. Kõik edeneb jõudsasti. Alati olen oodanud seda aega suvest, kui aed toidab meid ise ning poest ei ole tarvidust enam väga palju toitu osta. Nüüd on siis see periood saabunud - kõike saab oma põllult või aiamaalt. Leib, sai ja sepik valmivad samuti kohapeal - jõuluvana tõi ju leivaküpsetaja. Kuigi Kirke käskis mul juba talvel sea ja lehma võtta, et ma ei peaks väsitavat palgatööd tegema, pole ma seda teed siiski läinud. Tädi Milvilt saame suurepärast piima ning kohupiima. Ja Jäärja küla rõkkab laste kilgetest. Suviti mitmekordistub siinsete laste arv - need kes talvel linnas kergema elu peal, tulevad suveks ikka vanaemade-vanaisade juurde suvitama.
Kevadel lasin ettevalmistada lahmaka maatüki köögiviljakasvatamiseks. Tavaliselt ei ole meie köögiviljasaak eriti suur olnud. Sel aastal ei jõua ära imestada, kui hästi kõik kasvab. Kurgi- ja porgandisaak tõotab tulla küll viimase kümne aasta parim. Enamasti saavad meil omakasvatatud köögiviljad juba suve lõpus otsa ning siis jääb ainult üle loota, et õnnestub ühtteist Jäärja küla parima aedniku Johannese käest juurde kaubelda. Võibolla on maaparandus suutnud meie maad paremaks muuta, või siis on litsalt sel suvel väga hea kliima.
Kartulidki paisuvad iga päevaga suuremaks, kuigi algul arvati, et see põllulapp, mis kartulikasvatuseks valiti, pole just eriti kõrget saaki tõotav. Kui nii edasi läheb, tuleb talgud korraldada tavapärasest varem. Talguliste nimekirjas on kiirematele saadaval veel mõned vabad kohad. Kes registreeruvad, ei pea kahetsema, meie kartulitalgud on alati värvikad.
Sama helde on olnud ka meesaak. Aeda istutatud pärnapuu õitses hästi ja mesilaste suminat oli seal palju kuulda. Kuigi laatadele pole mett müüma jõudnud, toimib kodustmüük juba üsna hästi. Ja kel on huvi, siis praegu veel on võimalik oma talvevarusid tulla täiendama.
Praegu on päevakorral villapesu. Mõned head käsitöölised on juba varakult oma lõngatellimused sisse andnud. Juulikuu on sel aastal kuidagi eriti sündmusterohke, seetõttu ei ole selle olulise töö jaoks aega jäänud. Kõigepealt olen ikka värvilise villa ära pesnud, kuna sellega on kiire. Väikesed villavabrikud lõpetavad villa vastuvõtu juba poole suve peal ära ning siis ei olegi kohta, kus lasta lõnga valmistada. Sellepärast tulebki tempot hoida. Pesen sügisel pügatud villa, mis läheb üsna hästi ja kiiresti puhtaks, kuna lambad on kogu pika suve karjamaal veetnud ning vihm on nad hästi puhtaks pesnud.
Meie karjakoer Polla saab homme neljakuuseks. Ta on suutnud kõigi pereliikmete taluvuse proovile panna ning tekitanud juba ka märkimisväärselt palju materiaalset kahju. Aga kõik see toimub ju ülla eesmärgi nimel - ükskord saab temast suurepärane karjakoer. Viimasel ajal on ta oma karvu pisut punakamaks tooninud - talle nimelt meeldib käia värviämbritega tutvumas ning alati õnnestub endale midagi külge jätta.
