Külluslik suvi

Tänavu on meie talu õnnistatud küllusliku suvega. Kõik edeneb jõudsasti. Alati olen oodanud seda aega suvest, kui aed toidab meid ise ning poest ei ole tarvidust enam väga palju toitu osta. Nüüd on siis see periood saabunud - kõike saab oma põllult või aiamaalt. Leib, sai ja sepik valmivad samuti kohapeal - jõuluvana tõi ju leivaküpsetaja. Kuigi Kirke käskis mul juba talvel sea ja lehma võtta, et ma ei peaks väsitavat palgatööd tegema, pole ma seda teed siiski läinud. Tädi Milvilt saame suurepärast piima ning kohupiima. Ja Jäärja küla rõkkab laste kilgetest. Suviti mitmekordistub siinsete laste arv - need kes talvel linnas kergema elu peal, tulevad suveks ikka vanaemade-vanaisade juurde suvitama.

Kevadel lasin ettevalmistada lahmaka maatüki köögiviljakasvatamiseks. Tavaliselt ei ole meie köögiviljasaak eriti suur olnud. Sel aastal ei jõua ära imestada, kui hästi kõik kasvab. Kurgi- ja porgandisaak tõotab tulla küll viimase kümne aasta parim. Enamasti saavad meil omakasvatatud köögiviljad juba suve lõpus otsa ning siis jääb ainult üle loota, et õnnestub ühtteist Jäärja küla parima aedniku Johannese käest juurde kaubelda. Võibolla on maaparandus suutnud meie maad paremaks muuta, või siis on litsalt sel suvel väga hea kliima.




Kartulidki paisuvad iga päevaga suuremaks, kuigi algul arvati, et see põllulapp, mis kartulikasvatuseks valiti, pole just eriti kõrget saaki tõotav. Kui nii edasi läheb, tuleb talgud korraldada tavapärasest varem. Talguliste nimekirjas on kiirematele saadaval veel mõned vabad kohad. Kes registreeruvad, ei pea kahetsema, meie kartulitalgud on alati värvikad.

Sama helde on olnud ka meesaak. Aeda istutatud pärnapuu õitses hästi ja mesilaste suminat oli seal palju kuulda. Kuigi laatadele pole mett müüma jõudnud, toimib kodustmüük juba üsna hästi. Ja kel on huvi, siis praegu veel on võimalik oma talvevarusid tulla täiendama.

Praegu on päevakorral villapesu. Mõned head käsitöölised on juba varakult oma lõngatellimused sisse andnud. Juulikuu on sel aastal kuidagi eriti sündmusterohke, seetõttu ei ole selle olulise töö jaoks aega jäänud. Kõigepealt olen ikka värvilise villa ära pesnud, kuna sellega on kiire. Väikesed villavabrikud lõpetavad villa vastuvõtu juba poole suve peal ära ning siis ei olegi kohta, kus lasta lõnga valmistada. Sellepärast tulebki tempot hoida. Pesen sügisel pügatud villa, mis läheb üsna hästi ja kiiresti puhtaks, kuna lambad on kogu pika suve karjamaal veetnud ning vihm on nad hästi puhtaks pesnud.


Meie karjakoer Polla saab homme neljakuuseks. Ta on suutnud kõigi pereliikmete taluvuse proovile panna ning tekitanud juba ka märkimisväärselt palju materiaalset kahju. Aga kõik see toimub ju ülla eesmärgi nimel - ükskord saab temast suurepärane karjakoer. Viimasel ajal on ta oma karvu pisut punakamaks tooninud - talle nimelt meeldib käia värviämbritega tutvumas ning alati õnnestub endale midagi külge jätta.

Meie pere on nüüd suurem

Lubage tutvustada, meie uus pereliige Polla. Ehtne karjakoer. Tänaseks juba tublisti üle kahe kuu vana. Tõeline iludus. Ja teda jätkub igale poole.
Esimesel päeval pärast saabumist oli ta suhteliselt loid. Tundus nagu oleksime kutsika suhtes vale valiku teinud. Aga pärast lühikest kohanemisaega hakkas ta näitama oma tõelist palet. Alguses ei olnud tema suhted meie valvekoer Murkaga ka kõige paremad, aga nüüd juba paistab, et saavad omavahel hakkama küll. Kuigi Polla on parasjagu ülbe ning aegajalt ärritab meie vana ja väärikat Murkat oma mõttetu klähvimisega.
Esimesed karjaajamisedki on tehtud, peremehe arvates sai ta sellega päris edukalt hakkama, mina nii optimistlik ei ole. Ja esimesed mesilasenõeladki on ta kätte saanud, kuigi keegi ei käskinud tal ninapidi taru lennuava juurde minna. Ja lemmik on tal muidugi kattelooriga kaetud kurgipeenar, see tõmbab teda lausa magnetina ligi. Aga suurepärane kutsikas on ta ikkagi.

Puravikud

Hommikul läksin metsa, et tuua piruka tarvis kukeseeni. Mõned üksikud kukeseened õnnestus ka korjata. Siis aga märkasin kolme puravikku ja mida edasi ma kõndisin, seda rohkem neid leidsin. Hämmastav oli see, et seened olid korralikud, ussitanud variante leidus vähe.

See seenekoht, mida täna väisasin, asub meil siinsamas läheduses ja tavaliselt saab sealt korraliku kastmejagu seeni kätte. Kui tekib vajadus suurema seenekoguse järele, siis tuleb natuke kaugemale jalutada. Sel aastal on sealt juba üsna mitu ämbritäit kukeseeni koju toodud.

Loodetavasti tuleb sel aastal hea seenesügis, kuigi ilmad kipuvad vägisi jahedaks minema.

Teerull Sossemetsal

Teerull Sossemetsa teed rullimas

Maaparandustööd Sossemetsal on täies hoos. Viimased päevad on olnud väga mürarohked. Masinad voorivad edasi-tagasi. Ühel ilusal suvehommikul tuli ärgata hirmsa saemürina peale. Hiljem selgus, et kruusa puistavale autole osutus ülejõukäivaks meie iidsete tammede all töötamine ja mõned madalamad oksad tuli eemaldada. Sarnaseid tegelasi on siin varem ka nähtud, kellele süütud puud ette jäävad. Meenub aastatetagune lugu kütuseautost, kes keeldus siia hoovi sõitmast ja käskis kõigepealt puud maha saagida. Selliste suurte autode juhid peaksid küll igasugustes tingimustes suutma tööd teha, mitte ainult lageda välja peal.

Eilse päeva pommuudiseks oli teade, et meie teed saabub rullima teerull. Ei ole küll teada, et siin külas varem selline masin käinud oleks. Senini on vähesed teetööd ikka tagasihoidlikema seadmetega äratehtud.

Nüüd on siis Sossemetsa tee kaetud 15 cm paksuse kruusakihiga. Lausa lust on autoga sõita. Ja jällegi ei jää muud üle, kui tänada Euroopa Liitu, kes meile siia nii suurepäraseid elamistingimusi tahab luua.

Heinatööd on muidugi täies hoos ja poolele karjale talvesööt juba olemas. Loodetavasti jätkub palavaid heinailmu veel parasjagu kauaks.

Mesilastest, puurkaevust ja kuldkaladest

Mesilassülem karjuseposti küljes

Praegu tundub olevat alanud kõige elamisväärsem aastaaeg siin Jäärjas. Ilmad on küll senini suhteliselt jahedad olnud, kuid umbrohi vohab peenardel ikka jõudsasti. Üleeile otsustas üks mesilaspere sülemlema hakata, õnneks jõudsid nad end lõpuks toreda karjuseposti külge sättida. Ja nagu aru võis saada, õnnestus see pere edukalt ära päästa.

Suurt küla jaanituld Jäärjas sel aastal ei olnud. Nagu Sossemetsa rahvale aastatega traditsiooniks saanud on, süütasime ka sel aastal suurema lõkke Rüüsimäel.

Jaanipäeval said lapsed ka esimesi porgandeid krõmpsutada ja värsket meekärge maitsta. Mõned mesilased olid usinasti korjel käinud.

Eelmisel aastal alguse saanud suurejooneline puurkaevuprojekt on nüüd lõpule jõudnud. Kuna puurkaevust tulev vesi sisaldas väidetavalt liiga palju rauda, tuli paigaldada ka vastav rauapuhastusfilter, mis tegelikult näeb üsna jube välja (ja maksab mõttetult palju raha).

Veepuhastusfilter

Puurkaev iseenesest on meie majapidamises väga tarvilik asi, kuid kõik need lisaseadmed võtavad palju ruumi ja kõigele lisaks teeb puhastusfilter igal neljapäeval väga kohutavat häält. Tekib tunne, nagu elaksime tehases. Eks ajapikku saab näha, kuidas need seadmed end õigustavad.

Lõpetuseks tuleb veel mainida, et meie talu uueks tegevusharuks on nüüd kalakasvatus. Peremehele kingiti sünnipäevaks ämbritäis kauneid kuldkalu. Loomulikult on Mihkli kaevatud tiik neile suurepäraseks eluasemeks.

Lambad karjamaale

Pügamise ootel


Eile sai suur lambapügamine läbi. Peremees niitis kolme päevaga 50 lammast ära. Päris hea saavutus. Täna hommikul sõidutati esimene osa lambaid karjamaale paremat elu maitsma.




Kui vill maas, tulevad ilusad sihvakad kered esile


Musta villakuga lambaid on karjas vähe, seetõttu on nende vill eriti väärtuslik

Kevadine vill on küll üsna sodi täis, aga head kraami ei raatsi ju ära ka visata. Täna saigi esimene villapesu tehtud, ilm oli selleks väga soodne. Eelmisel aastal sai enamus villast survepesuri abil puhtaks. Täna tegime tüdrukutega alustuseks käsitsipesu ja päris mõnus oli. On ikka hea küll, kui talus töökäsi järjest juurde tuleb, töö läheb kohe palju nobedamalt edasi. Loodetavasti saab varsti villakotid ketrusvabrikusse teele saata.

Mõned pildid kevadisest Sossemetsast

Vääriselupaik Sossemetsa teeotsas

Kevad on Jäärjas hoogsalt alanud. Meil siin Sossemetsas jätkub eelmisel suvel alanud suurejooneline maaparandusprojekt. Eesti parim kopamees Mihkel on juba kohal ja näitab kõrget klassi kraave ülesiludes.

Täna oli tõeliselt mõnus ja soe päev. Mesilased käisid pajudelt õietolmu korjamas. Tarude ümber oli neid üsna palju sagimas näha. Loodetavasti tuleb hea meeaasta.

Rahvusvahelisel Kiisa-Kilingi-Nõmme teel käivad aga parandustööd. Elavama fantaasialennuga külamehed teavad rääkida, et see tee pidavat nüüd mustkatte alla pandama. Pessimistlikumad meie hulgast on seevastu Maanteeameti koduleheküljelt lugenud, et tegemist on siiski vaid kruusatee remondiga ja sedagi üsna väikeses ulatuses. Positiivne on muidugi see, et teeremonti alustati siit meiepoolsest otsast.


Esimesed ülased on metsa all õitsele puhkenud


Jäärja iludus, Sossemetsa valvekoer Murka


Meie uus kass Valge Roos esimesi samme taluhoovil astumas