Naistepuna

2. juulil oli heinamaarjapäev, kõige parem aeg värvitaimede korjamiseks. Kui Jäärjasse asumise algaastatel võis siinsetelt heinamaadelt korjata ohtralt naistepuna, siis pärast suurejoonelist maaparandusprojekti on seda taime siin väga väheks jäänud. Mõni päev tagasi tüdrukutega taimeretkele minnes ei õnnestunudki naistepuna leida. Nüüd on mitmed teisedki pereliikmed hakanud seda taime otsima ja ennäe imet, täna toodi koju suur kimp naistepuna. Kas pole kaunid?

Eile saime tagasihoidliku kukeseenesaagi ja mõned puravikudki olid sättinud end kompostihunniku juurde kasvama. Õige seeneaeg pole veel alanud. Küll aga on siin metsaääres palju mustikaid valmimas. Ise oleme rohkem seenesõbrad ja seetõttu seostub mustikahooaeg eelkõige tohutute marjulistega, kes siit läbi hakkavad voorima.


Nagu näha, on kartulipõld meil kena. Iseäranis hästi pidavat kasvama need kartulid, mis hiljem käsitsi mulda pistetud.


Ja siit üks meenutus meie tänavusest jaanitulest ...